Perception of negotiation partner: cultural differences from perspective of estonians

Negotiations are a means for entrepreneurial communication and the manner how participants in negotiations treat each other is very much influenced by their cultural background. Cultural background pro¬vides individuals an understanding of their partner’s role from various perspectives. Several cultural orientations have been proposed by different authors to measure cultures. Cultural orientation is considered a relative phenomenon and thus the way other cultures are perceived depends largely on the perceiver. Estonia is a small country which was ruled by various powers but Russian and German impact is mentioned the most often. Both of these countries also play an important role in Estonia’s economy and hence it is interesting and valuable to gain better understanding of how Estonians perceive them in the framework of entrepreneurial communication. The aim of the study is to draw some implications for entrepreneurs by way of studying Estonians’ views on Germans’ and Russians’ negotiation behavior. The study was based on the framework of Hofstede’s cultural dimensions using qualitative research method. The findings, along with other issues, bring up three aspects for entrepreneurs to consider when dealing with international negotiations. Limited experience and the perception of differences may lead to generation of stereotypes among entrepreneurs. Therefore, education and thorough investigation would be beneficial for acquiring efficient negotiation behavior.negotiations; entrepreneurship; national culture; Hofstede’s dimensions; perception of partner.

Place Marketing Implementation in Different Administrative Subdivisions: Estonian Case Study

The principal scope of this paper is to construct the chain-of-marketing that regards the implementation of a place marketing strategy, in particular regional tourism and development policy. For a few decades place marketing has been mostly a marketing viewpoint for urban areas in the context of tourism in cities or metropols. Smaller rural areas and country-sides have not got so much attention and place marketing is not much used as a strategic tool to improve development in such areas. Place marketing is usually seen as a tourism improvement for tourists, but actually the target audience is much wider. The starting point of the paper was the assumption that the quality of place marketing in these rural areas is not good and strategically elaborated. By comparing three different case studies, Tartu Rural Development Association (Example 1), 4P area in Central-Estonia (Example 2) and Attractions in Municipality of Konguta (Example 3), worst and best practices have been identified, and an answer to the question whether there exists such a thing as ideally sized and structured geographical area that deals with place marketing on the regional level has been sough

Trees in Estonian urban environment: use and care

Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekavalKäesolev töö käsitleb linnapuude hooldamist ja sellega seotud probleeme Eesti linnades. Muu hulgas käsitletakse puude erinevate lõikuste mõju ja sellest tulenevalt puu tervislikku seisundit, väljanägemist ning erikujuliste puude kujundamist ja nende kasutamist haljasaladel või tänavatel. Töö eemärk on uurida puuhoolduse rolli linnapildi kujundamisel Eestis. Kirjanduse analüüsis selgitatakse linnapuude maastikuarhitektuurseid ülesandeid ning antakse teoreetiline ülevaade puude korrektse hooldamise ja kujundamise kohta. Metoodika jaguneb kaheks: 1) intervjuu Eesti linnade haljastusega tegelevate spetsialistidega (vastasid 8 linna spetsialistid: Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Põltsamaa, Narva, Rakvere, Keila), 2) arvamuspõhine ankeetküsimustik, mis saadeti kolmele erineval tasemel puuhooldusega kokku puutuvale grupile: arboristidele (21 vastajat), maastikuarhitektidele (36 vastajat) ja tavainimestele (10 vastajat). Metoodika on valitud põhjusel, et spetsialistidelt intervjuu abil uurida puuhoolduse osas tehtavate otsuste põhjuste kohta ning küsitluse vastused annavad tulemuse, mida inimesed tegelikult linnas näha sooviksid. Näiteks selgub, et linnade haljastuse planeerimisel eelistatakse vabakujulisi puid, sest nende hooldamine on odavam, kuid küsitlus annab vastuse, et tegelikult soovivad inimesed kesklinnas, esinduslikumatel haljasaladel ja parkides lisaks vabakujulistele puudele ka kujundatud puid näha, vabakujulisi puid eelistatakse looduslikumatel aladel. Tänavatüüpide seisukohast sobivad vabakujulised puud enim äärelinna tänavatele ja nii puuderidadesse kui alleedesse, kesklinna väljakutele ja konteineritesse sobivad vormipuud, (eelkõige pöetud võraga). Peamine linnapuid puudutav probleem on erinevate osapoolte teadmatus, mis muudab keeruliseks puuhoolduse korraldamise ning viib alla ka selle kvaliteedi. Küsitluse tulemusel selgub, et linnapuude suurimaks rolliks peetakse nende esteetilist ja visuaalset väärtust, kuid linnapildis nähakse paljusid puuhoolduses tehtud vigu, millest kõige häirivamad on valesti teostatud hooldus, liiga suured lõikehaavad ja tulbastatud puud, mis kõik lisaks visuaalsele kahjule mõjutavad ka puude tervislikku seisundit. Tehtud uuring võiks olla abiks linnade spetsialistidele haljastuse planeerimisel või hoolduskavade koostamisel, sest toob välja nii valdkonnale spetsialiseerunud inimeste kui lihtsalt linnaruumi kasutajate arvamused ja eelistused linnapuude osas. Arvestades tulemust, et erinevate linnade puuhoolduse kavandamine erineb suurel määral ning on kohati puudulik, võib töö olla ka üheks lähtematerjaliks üleriigiliselt puuhoolduse kvaliteedi parandamisel või ühtlustamisel.The study deals with Estonian urban tree care and problems realated to it. Among the other things, the study concernes the influence of tree pruning and, consequently, the health and look of the tree, also different special shapes of trees and their use in green areas or streets are considered. The aim is to investigate the role of tree care in creating the view of Estonian cities. The literature overview explains landscape architectural tasks of urban trees and gives a theoretical background of the proper care and design with trees. Methods are divided into two parts: 1) Interviews with experts dealing with greenery of Estonian cities (specialists from 8 cities responded: Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Põltsamaa, Narva, Rakvere, Keila), 2) Opinion-based questionnaire, sent to three groups of people with different experience of tree care: arborists (21 respondents), landscape architects (36 respondents) and ordinary people (10 respondents). Such methodology is chosen to examine professionals to find out the decision-making in planning of tree care. The answers provide the idea what people would really like to see in a city. For example, natural-formed trees are most preferred in cities, as their maintenance is much cheaper, but the survey shows that people actually want to see also different shapes of the trees in the the city center, in the most representative green areas and parks, natural shape is preferred more in natural areas. By the types of streets, natural-shaped trees are the most suitable on the streets of suburbs, also piers and alleys, but on the city squares and in containers people prefer shaped trees. The main problem with urban trees is the ignorance of the various parties, which makes it difficult to organize tree care and reduces its quality. It is clear that the aesthetic and visual value of urban trees is considered to be the most important based on the survey. There are many visible mistakes made in tree care, most disturbing of which are incorrect maintenance, excessive cuts and topped trees, all of which, in addition to visual damage, also pose problems to the health situation of trees. The study may be helpful for urban planners to design green areas or draw up maintenance plans, as it highlights the opinions and preferences of city-dwellers who specialize in the field as well as just users of urban space. Considering the result that the planning of tree care in different cities varies greatly and is sometimes even lacking, work may also be one of the source materials for nationwide improvement or harmonization of tree care

Latest research trends in gait analysis using wearable sensors and machine learning: a systematic review

Gait is the locomotion attained through the movement of limbs and gait analysis examines the patterns (normal/abnormal) depending on the gait cycle. It contributes to the development of various applications in the medical, security, sports, and fitness domains to improve the overall outcome. Among many available technologies, two emerging technologies that play a central role in modern day gait analysis are: A) wearable sensors which provide a convenient, efficient, and inexpensive way to collect data and B) Machine Learning Methods (MLMs) which enable high accuracy gait feature extraction for analysis. Given their prominent roles, this paper presents a review of the latest trends in gait analysis using wearable sensors and Machine Learning (ML). It explores the recent papers along with the publication details and key parameters such as sampling rates, MLMs, wearable sensors, number of sensors, and their locations. Furthermore, the paper provides recommendations for selecting a MLM, wearable sensor and its location for a specific application. Finally, it suggests some future directions for gait analysis and its applications

Veise sigimine: kõrgkooliõpik

Eestis on veisekasvatusest lugu peetud juba kiviajast peale. Meil on heade tõuomadustega ja suure toodanguga piimakari ja kiiresti kasvav lihakari ning me suudame toota kvaliteetset piima ja veiseliha nii kohalikele tarbijatele kui ka ekspordiks. Veiste sigimisprobleemid on oluliseks veisekasvatuse kasumlikkust mõjutavaks teguriks. Selleks, et sigimisprobleemide olemust mõista ja nende teket ennetada või neid ravida, on vajalikud põhjalikud teadmised veise sigimise erinevatest aspektidest. Seni puudub üks terviklik veise sigimise alast teavet koondav eestikeelne õppevahend. Käesoleva õpiku abil soovime seda lünka täita. Oleme õpikusse kokku kogunud teadmised suguorganite morfoloogiast ja füsioloogiast, tiinusest ja sünnitusest ning poegimisjärgsetest haigustest. Suguorganite anatoomiat käsitletakse õpikus mitte klassikalise, vaid funktsionaalse anatoomia seisukohast. Veise tiinuse ja sünnituse

Veise sigimine : kõrgkooliõpik

KõrgkooliõpikÜlle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud õpik „Veise sigimine“ valiti 2018. aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks.Eestis on veisekasvatusest lugu peetud juba kiviajast peale. Meil on heade tõuomadustega ja suure toodanguga piimakari ja kiiresti kasvav lihakari ning me suudame toota kvaliteetset piima ja veiseliha nii kohalikele tarbijatele kui ka ekspordiks. Veiste sigimisprobleemid on oluliseks veisekasvatuse kasumlikkust mõjutavaks teguriks. Selleks, et sigimisprobleemide olemust mõista ja nende teket ennetada või neid ravida, on vajalikud põhjalikud teadmised veise sigimise erinevatest aspektidest. Seni puudub üks terviklik veise sigimise alast teavet koondav eestikeelne õppevahend. Käesoleva õpiku abil soovime seda lünka täita. Oleme õpikusse kokku kogunud teadmised suguorganite morfoloogiast ja füsioloogiast, tiinusest ja sünnitusest ning poegimisjärgsetest haigustest. Suguorganite anatoomiat käsitletakse õpikus mitte klassikalise, vaid funktsionaalse anatoomia seisukohast. Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia osas antakse ülevaade ka väärarendite ja abordi problemaatikast. Esmakordselt käsitletakse eestikeelses õpikus kaasaegset sigimise biotehnoloogiat, sh embrüotehnoloogiat ja transgeenset tehnoloogiat, koos võimalike rakendustega aretustöös. Õpik on mõeldud eeskätt veterinaarmeditsiini eriala üliõpilastele, aga seda saavad käsiraamatuna kasutada ka praktiseerivad loomaarstid, seemendustehnikud ja loomakasvatuse spetsialistid. Lisaks sellele saavad siit informatsiooni bioloogia eriala üliõpilased ja biotehnoloogia ning kliinilise diagnostika spetsialistid, samuti bioloogiaõpetajad. Õpiku autorid on õppejõud ja teadlased, kes on oma kitsama valdkonna tunnustatud asjatundjad ning puutuvad oma töös käsitletud teemade ringi puudutavate probleemidega kokku iga päev. Täname kõiki autoreid nende suure panuse eest õpiku valmimisse. Suur tänu Eha Järvele, kes on rahulikult ja asjatundlikult aidanud eri autorite kirjutatud osad üheks tervikuks ühendada. Oleme tänulikud kõigile kolleegidele, kes oma tähelepanekute ja soovitustega on selle raamatu valmimisel kaasa aidanud. Loodame, et õpik pakub nii õppuritele kui ka praktikutele kasulikku ja vajalikku informatsiooni. Ülle Jaakma õpiku toimetaj

Innovation as a result of strategic decisions in the context of organizational environment: the case of Estonian information and communication technology companies

Teadusmagistritö

Network of sports

Koostatud analüüsid näitavad, et kõik pikemad rekreatsioonipiirkonnad või terviserajad kulgevad Emajõe ääras ja jõega samas suunas. Vaja oleks jalakäijasõbralikumaid tänavaid ka linna sisse. Töö eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja rajada jooksurajad läbi linna. Radadega tekivad ka ühendused olemasolevate spordikeskuste- ja väljakute vahel. Lisaks saavad osadest üldkasutatavatest rohealadest spordiväljakud ning tänavatele rajatakse istekohad puhkamiseks või aja veetmiseks. Muudetavad tänavad on Lubja, Liiva ja Mäe tänav, aga et tekitada spordivõrgustikku, ka Peetri ja Kruusamäe tänav, Raadi kalmistu ja Raadi kruusakarjäär. Piirkond on projekti jaoks parim oma varieeruva reljeefi ja keskkonna tõttu, pakkudes erinevat füüsilist pingutust ja huvitavat teekonda. Lisaks on alal palju spordikeskusi ning liiklus on rahulik. Lubja tänava algusesse rajatakse jalakäijate sild, et tekiks ühendus Emajõe erinevate kallaste ja nendel olevate terviseradade vahel. Et tänavatel oleks parem joosta, lisatakse olemasolevatele kõnniteedele lisaks 2 meetrit, mis on kaetud spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud kummisillutisega. Kummisillutis on ainult tänavatel: looduslikumad alad nagu jõekaldad, kalmistu ja Raadi kruusakarjääri ümbrus, on kaetud kruusateedega. Kehtestatakse mõningad muudatused liikluskorralduses. Peamine ühenduspunkt tekib Mäe tänava äärde. Hetkel on seal kasutuseta avalik haljasala kinnikasvava tiigiga. Sinna on planeeritud spordipark/mänguväljak, millel on kolm erinavalt disainitud osa: laste mänguväljak, noorte turnimispark ja trenazööridega treenimisala, mis sobib nii pensionäridele kui noorematele. Oluline on servituudi loomine läbi Mäe tänava lõpus oleva tootmismaa, et tekiks ligipääs kruusakarjäärile, kuhu tekib hooldusraiete ja koristustööde järel looduslikum ala matkamiseks ning talvel suusatamiseks.Analysis are showing that all the longer green public spaces or health trails are directed along and near the Emajõgi. There seems to be a need for more pedestrianfriendly streets inside of the city. Aim of the work is to promote healthy lifestyles and create jogging paths through the city. By creating the jogging paths occur connections between existing sports centers- and grounds. Some of the public spaces will be new sportsgrounds and there will be sittingplaces on the streets. The changeable streets are Lubja, Liiva and Mäe, but also to make a network out of them Peetri and Kruusamäe street, Raadi graveyard and Raadi gravel quarry. This area is the best for the project because the relief and environment are variable, offering different physical effort. Also there are many sports centers there and the traffic is not too intensive. Lubja pedestrian bridge will connect different sides of the river. To make streets better for jogging there will be extra meters covered with rubber paving. This rubber paving will be only in the streets: more natural areas have/will have gravel cover. The main interconnection is on the Mäe street. At the moment there is an empty public space with owergrown pond. There will be a sports park/playground, witch has three variously designed spaces: for children, for young people and grown- ups and for pensioners. Important aspect is also creating a servitute through the industrial land that is at the end of the Mäe street to create free access to the Raadi gravel quarry where will be area for hiking, jogging or in winter skying